Uusaastalubadused

Nii nummi on kuidas inimesed tuima järjepidevusega bloogist välja loevad asju mida seal pole, või mida nad tahavad lugeda. Eino tõesti inimesed hankige endale elu. Püüdke olla, eks ole:)

Minu eralu siin pole ega hakka olema, hindan seda liiga enda omaks ja privaatseks et seda võõrastele välja riputada.

Aga nüüd lubadused, midagi ju nagu peaks.

Muusika - jees, jees endiselt mu suurim armastus, kuigi murdsin talle suvel truudust on meie armastus igavene. Sulle luban, et eelmine aasta soiku jäänud plaadikeerutusõping jätkub.

Sõbrad - Kallid, siin ma olen ja siia ma jään, teie jaoks alati olemas iga ilmaga ja iga kell. Muahh.

Lähedased - ma ei saa öelda et see aasta armastan teid rohkem, sest see lihtsalt pole võimalik. Teie olete mu elu päikeseks, mille järgi oma samme sean.

Ilusamaks saada - hmm kas see on üldse võimalik. Ok jätan imede jaoks võimaluse:)

Reisimine - nonii sinuga mu armuke on mul suured plaanid, järgmine aasta pühendan palju aega sulle.

Pahed - mu ainsad patud on kohvijoomine ja alkohol ja kummagist ei loobu, mingi pahe peab inimesel olema. Pole ma siiani eriline pühak olnud ei hakka selleks ka nüüd.

Mehed - aa jees. Selle info jätan küll enda teada:) No shit, Sherlock!

Põhimõtteliselt kavatsen elada ja seda nautida täiel rinnal, nagu siiani. Bring it on 2007!

Kindlus

Naised ja käekott. Igavene teema. See on nagu Pandora laegas meeste jaoks, puudud - kutsud endale maailma hädad kaela:)

Tegelt pole tegemist millegi ebaloomuliku ega müstilisega. Kuulsin, et kunagi olla üks mees loobunud oma südamedaami kosimisest, sest tidriku äraolekul avanes talle pilk temakese käekotti ja avanev pilt muutis mehe plaanid igaveseks. Ei seal ei olnud ex-poisi pead ega sõrmi vaid kotipõhi oli täis muranenud ja kleepunud karamelli. Aga tõelise puhtusefriigi jaoks on see vist maailma lõpp.

Käekott on naiste jaoks, kindlus, turvasammas - ühesõnaga väga tähtis. Mida vaja, see on seal olemas. Mida suurem kott, seda parem. Mida iganes poleks ma elu jooksul kotti toppinud mõttega, et järsku läheb vaja. Toitu, juua, ravimeid, riideid, jalanõusid, muusikat, raamatut, muundamisvahendeid, kilinaid-kolinaid.

Naistele meeldib olla enam-vähem kõigeks valmis - kui on vaja on sul asjad omast käest võtta. Üldjuhul on mehed niimoodi varustanud oma auto. Hügieenivahendid, rätik, ujukad, grill on suvel vist enamus meeste pagassis olev arsenal.

Isegi tigu tassib kodu endaga kaasas, samamoodi siis ka naine. Niih aga mure tekib siis kui tuleb autfiti juurde lisada mingi imeväike kott. Siis hakkab kõige keerulisem osa: puzzle ja keerulised mõttekäigud teemal, kas mul seda võib vaja minna? aga kui läheme sinna siis on seal küll seda vaja jne. Pmst näeb ülesanne samamoodi välja kui öelda mehele, et palun pane rahakoti sisu tikutopsi.

Ühesõnaga ma väga ei imesta kui varsti tuleb moodi uhkeks ja trendikas esemeks muundatud kartulikott. Vot on sellel alles kapasiteete. Ei mingit peamurdmist enam!

Nüüd on see ametlik. Ma pole vist väga normaalne. Sellest annavad tunnistust eelmine nädal juhtunud sündmused:
1. Lähen poodi, kassa juures hakkan tasuma ostude eest, mis on kassast juba läbi löödud. Ja siis tuleb käekotis sobrades avastus, et tjah seal on kõike muud kui rahakott. Oi kui piinlik oli minu taga vonkleva sahiseva hiilgesaba ees seletada, et uups mul pole millegiga maksta. Vaikselt soovides olla nähtamatu, välisukse poole libisedes tuli meelde, et jah rahakott jäi töö juurde.

2. Tööle jõudes imestan veel, et terve tee tööle on inimesed kuidagi väga positiivsed olnud, et naeratanud mulle. Einoh tore ju eks ole. Jopet maha ajades selgub põhjus, mu taskust vahib välja keskmise suurusega roosa mängunotsu, millega olin terve tee lasteaiast kuni tööle kenasti chillinud.

3. Mul oli seljas must pluus ja kuna oli esimene külm ilm panin jope alla veel kampsuni. Tööle jõudes selgus muidugi et must pluus on valgeid karvu täis. Tunnikese pärast pidin juba suht asjalik välja nägema. Kuna offisis riideharja polnud siis paistis olukord suht räbal. Abiks tuli kitsas läbipaistev paberiteip. Jajaa lugesite õigesti. Tsikk teibitas oma pluusi usinalt nohisedes nurgas.
Ps. Aga kusjuures see trikk isegi töötas, aga jah riidehari on nagu etem või nii:)

Turboisane

Eesti klubides on tavaline, et mehed näpistavad sind persest. Muidugi mul tekib selle peale küss, et kas tõesti saab niimoodi naisi??
Et kui kanni siniseks näpid, siis järelikult oled kõva mees, elik alfaisane ja sobid küll. No ma ei tea.
Kord Hollikas käies näpistati mind mingi 8-9 korda. No ei olnud nagu meeldiv. Või on tänapäeval nagu mehed kaotanud kõnevõime, et pigem näpistan ja küll märkide keeles ikka teen mörisedes ja urisedes selgeks, et eit roni mu koopasse.
Ok, see selleks aga näppijate kõrval kohtusin nagu eriti Isase mehega, no kohe Isane suure tähega lausa. Nimelt olen mina Prives. Seal vetsude ees seisan ja ootan oma kaaslast. Korraga haarab mingi tüüp mul käest ja sõnagi lausumata hakkab mind rebima diivani poole. Ja kohe rebima. Ma rapsin siis käe vabaks ja lähen eemale. Ei kutt haaras uuesti käest ja täiest jõust rebis mind. No tõesti täiest jõust, niimoodi, et kuna minu kapasiteedid võrreldes tema omadega jäid kõvasti alla siis, rüseluse tulemusel kukkusin perseli põrandale. Õnneks nagu turvamees astus lähemale ja Isane laskis lahti. Et uus trend - viskan naise klubis üle õla ja viin oma urgu.

Kampaania II

Siin pildil on nüüd tegelik kampaania "ajud". Pilti vaadates, on vist selge miks tema ei saa olla esindusnägu, sest no visuaalselt on juba kaugele näha, et tegu on nagu eriti õela persooniga ja olgem aus ka mitte kõige kaunima tiitli pälvinud loom kui nüüd lausa aus olla, siis on tegu ilgelt jõleda nässiga. Ja õelusega tänapäeval väga ei müü, müüvad seks, nunnud loomad ja naised. Fluffy esialgu ei saa ei naisi ega seksi, kuid tuleviku kampaanias on erinevad variandid täitsa mõeldavad. Siis kui mudilased on vallutatud ja siirdume edasi tiinekatele.
Et hall kardinal siis või nii, sest olgem aus Fluffy pole just karbi kirkaim kriit, tema funktsioon ongi välja näha nummi ja kohev ja võimalikult vähe rääkida. Nagu eesti president.
Vaesekest pole ka nimega õnnistatud, Roman Tika elik romantika kui kiirelt lugeda.

Kampaania

Põhimõtteliselt on see nüüd ametlik. Käivitumas on suur üleriiklik kampaania "Come to the dark side, we have cookies." Esindusnägu on meil olemas Fluffy näol, kes käib siis antud projekti tutvustamas koolides ja massiüritustel ja väiksed lapsed jagavad küpsiseid. Kindlasti hakkab vastav boks olema esindatud kõikidel messidel. Nii noored kui vanad saavad kuulda kuidas tulla tumedale poolele üle, milliseid raskusi tuleb võita, kuidas veenda oma pereliikmeid tumedale poolele üle tulema, kuidas tulla kapist välja ja öelda uhkelt ilma hirmuta "ma olen tumedal poolel". Kuidas murda erinevaid väärarvamusi tumedal poolel olemise kohta ja põhimõtteliselt tutvustada ka erinevaid karjäärivõimalusi tumedal poolel. Hetkel on osa Euroopa rahadest veel peale saamata, et eks sellest nüüd olene kas saame ka tele taha, kuid asi on paljulubav ma ütlen. Nänn on juba valmis, reklaamlausega õhupallid, pühadeküpsised Fluffy näopildiga ja kindlasti pastakad ja lööklausega kaelapaelad. Ma ütlen järgmise aasta Kuldmuna on siis nagu meie taskus juba või nii.

Nipid, millega kindlasti saavutab tööintervjuul edu

- Ilmuda tööintervjuule tugevate lõhnadega või lausa nii purjus, et püsti ei seisa.
- Üldse mitte kohale ilmuda.
- Helistada töökuulutusel oleval numbril, kas kell 10 õhtul või markantseim näide laupäeva öösel kell 4.
- Tulla tööintervjuule dressid seljas (inimene kandideeris raamatupidajaks).
- Kiita cv-s oma keeleoskus superheaks ja kohapeal tunnistada, et tegelt on keeleoskus 0.
- Panna cv-sse kirja eelnevad töökohad, mis kontrollimisel annavad selgust, et tegelt on inimene see aeg hoopis vangis istunud.
- Tulla kohale seelikus, mis näib pigem vöö moodi ja jalas siuksed tikkontsad, et prostituudid oleks kadedusest rohelised. Sinna juurde ei teeks paha ka kivikõva tukk ja musta paksu markeriga värvitud silmad.
- Hea mulje jätab ka räige higihais.
- Cv-s kontaktandmetena olevad maitsekad meiliaadressid: sadomaso@hot.ee, seksmaniakk@hot.ee; kuldnevihm@hot.ee jne.
- Kindlasti suurendab töösaamise võimalusi kui cv-le mitte märkida, ei kontakttelefoni ega meiliaadressi, et lihtsalt tööandja ei saaks ka parima tahtmise juures sinuga mingil viisil ühendust võtta.
- Cv-s olev pilt annab märku, et on eksitud adresaadiga, vist on tahetud saata cv mõnda pornoajakirja. Markantseim näide on tütarlaps rinnahoidjates kandideerimas andmesisestajaks.
- Kindlasti intervjuul võimalikult palju ropendada, eriti kasulikud on järgmised väljendid, "teater on sitt," "sest seal halisevad mingid paksud eided laval, raamatud on perses hinnaga" jne.
- Raudselt annab plusspunkte, kui keset intervjuud võtab intervjueeritav vastu telefoni ja hakkab sõbraga juttu ajama," a jaa ma olen praegu töövestlusel siin ühe tsikiga. Noh tundub et vist saan selle koha. Et ma varsti lõpetan, siis lähme teeme ühed õlled."

Vii hääv english brekfäst tuuuu!!

On aeg siis eredamad killud meie reisist teieni tuua.
Reisi algus oli paljutõotav, Tallinna Lennujaamas oleme turvakontrollis. Hakkan seda läbima kui turvakontroll käsutab: "Võtke püksid maha". Mina, et "MISMÕTTES?" Juba oli paar käredamat sõna keelel, kui mees parandas end ja ütles, et" võtke palun püksirihm ära!". Noh kuna see püksirihm käib väga keeruliselt ära, siis paar vandesõna sai pillutud aga rihm sai maha ja turvakontroll edukalt läbitud.
Järgmine etapp, esitan passi ja tädi vahib ja vahib ja palub mõnda teist pildiga dokumenti. Einoh normaalne. Hea, et olid load rahakotis, õnneks jäi ta nendega rahule. Maitsekas viis teada anda, et" Kuulge võrreldes passipildiga olete ikka sitaks vananenud".
Kenasti kohale jõudnud, kolisime siis meie võõrustaja poole sisse (hästi näpitav poiss kusjuures:)
Esimene õhtu toimus tema juures õhtusöök koos tema sõpradega, edasi baaridesse jõlkuma ja jõudsime ka väga lahedasse kluppi La Paloma (päevasel ajal vanurite tantsusaal, päriselt ka:) väga kihvt koht igatahes ja musa oli superhea electro house), kus sai tantsitud mingi kella kuueni hommikul. Igatahes kodu poole jalutades jalad valutasid täiega. Aga õhtu oli mega.
Järgmised päevad möödusid Barcas linna peal tiirutades, Tapas baaris super naeruõhtut veetes, rannas ja rannavollet tagudes, pluss viidi koos suure seltskonnaga meid õhtust sööma Liibanoni restosse. Ja siis oli aeg Ibizale suund võtta.
Hotelli jõudes saime shoki. Kui te eestis arvate, et inglise poissmehed sakivad siis korrutage see sajaga ja saate selle, mis toimub Ibizal. Seal elutseb levinud loomaliik: inglise mankid. Inglise mankidele on omane kõiki asju ajada täiega lõuates, röhitsedes, jõurates. Ühesõnaga võimalikult valjuhäälselt.
Inglise mankidele on kombeks ka liikuda suurtes karjades, ennast igalt poolt kratsides. Päevitunud on nad üldjuhul seljalt, sest Ibizal on enamus päevitavaid naisi topless ja vaesed mankid peavad seda vaatepilti nähes kõhuli päikest võtma. Esipool on punaselt valge ja tagumine pool olenevalt päevitusastmest punane või midagi pruuni meenutavat.
Mankid suhtlevad hotellis omavahel nii: igaüks oma toas, tubade uksed lahti ja siis hõiguvad omavahel. Krdi nutikas ma ütlen.
Mankid ei kannata eriti alkot ja on enamjaolt totaalselt sassijoonud ennast. Kuidas muidu seletada järgmist vaatepilti, väike manki oksendab hotelli koridoris, ülejäänud kari vaatab seda kommenteerides pealt ja elab kaasa. Maitsekas loomaliik ma ütlen.
Ibizal polegi tegelt muud teha kui juua, päevitada ja klubitada. Väike saar ju, aga nummi.
Ühes kohalikus mankide eest hästipeidetud restos redutades, tegime teenindajale komplimendi kokale, mõne hetke pärast tuli teenindaja koos kokaga tagasi, shotid käes, pidime kokaga siis kokku lööma ja shotid ära jooma. Siuke pull kordus veel korra. Ja siis selgus, et dringid olid tasuta, lihtsalt selle eest, et tänasime kokka. Muy bueno.
Üks õhtu siis võtsime ette ristiretke kohustusliku osa Cafe del Mar-i, kohale jõudes vaatame, et oi see pole ikka see, kuigi silt väitis, et on ikka küll. Tavaline õueterrass, plastiktoolid ja kirved hinnad. Rand oli ka kivine ja künklik seal ees. Tundub, et vahel on legend suurem, kui asi ise (Tal on kõrval 4-5 muud konkurenti, kes on väljanägemiselt isegi paremad ja kunagine monopol on purustatud). Enivei istusime maha, et järsku tuleb eriline cafe del mar vaim peale. Sittagi. Tuli hoopis kelner, kes esitas arve kahe õlle eest, 10 eurot, et siis 5 euri väike pudel. Aga rahvast oli väga palju ja nutikamad istusid seal künklikul rannal oma jookidega. Igatahes vaade oli täitsa kena ja noh vähemalt ära nähtud.
Kuna klubid Ibizal on kirved u. 40-50 euri siis pidime valima, et mida võtta ja mida jätta. Ühel õhtul väisasime avamispidu El Divinos (sebisime väga soodsad piletid). Oodates üüratut diskokompleksi oli esimene lause saalis, et MIS? see ongi vä, rohkem ruume polegi või? Mismõttes???
Üks suht suur saal, umbes nagu Terrarium. Aga pidu oli tegija. Ja no tuju paranes, kui vaatasid et klubis on konkreetselt 5 korda rohkem mehi kui naisi )see oli kõikides klubides nii kusjuures)ja enamus neist meestest ikka väga näpitavad.
Aga Hollika matshomeestel on ikka palju õppida ma ütlen, kui hollikas mehed näpistavad sind peffast, siis seal oli kõrgem matt, kui Birks läks meie asju ülevalt ääre pealt ära võtma, hüppas üks tegelane talle tagantpoolt ligi ja konkreetselt krabas kahe käega persest kinni ja kukkus muljuma. Maitsekas vend ma pean ütlema.
Viimasel Ibiza päeval olime Bora Bora rannas, jäime kõik kambaga magama (olime mingi hetk tutvunud mingite DJ- tegelastega) ja ärkasime ilge peo peale. Tunne nagu oleks keegi sinu magamistoas pidu pannud. Muss mängis, inimesed jõid ja tantsisid. Einoh eks oli ka siis aeg kampa lüüa.
Samal õhtul sebiti meid tasuta Ibiza parimasse klubisse, millest olin terve reisi Birxile inisend. Pacha oli tõesti tase. Mina olin totaalses eufoorias. Musa oli väga viis, siis astus pulti Bob Sinclair, mina niutsusin rõõmust ja mõtlesin et ega enam paremaks minna ei saa, no siis astus letti Steve Edwars ja esitati laivilt praegust superhitti "World, Hold on".
Mina olin juba õnnest rõngaid keeramas kui kõige tipuks astus pulti Martin Solveig. Wickeeed ma ütlen. Tõsiselt superhea seti tegi. Igatahes kell pool kaheksa astusin Pachast välja kingad näpus (arumaisaa miks ma otsustasin kluppi panna jalga mingid eriti ebamugavad kontsaga kingad, mõttetu tsikk ma ütlen). Enivei Pacha on koht, kus lihtsalt PEAB ära käima.
Ahjaa kui Cafe del mar kallis tundus, siis Pachas oli õlu 10 euri!!! Ja õlu ja vesi mõlemad ühe hinnaga. Kokteilid olid vapsee alates 15-20 euri. Hullud!!! Kuidas niimoodi juua saab, ma küsin teie käest?
Igatahes 2 nädalat kulus kiiremini kui oleks tahtnud aga puhkus oli see eest super.

Oiq

Vahel on mul eriti erksad hetked, kus kindlasti ei saa kandideerida karbi kirkaima kriidi preemiale. Tunnistust annavad järgmised episoodid:

Episood nr 1.
Tulen välja kesklinna polikliinikust. Võtan suuna Stockmanni poole. Minu kõndi saadab mingi ilge sahin ja krõbin. Vaatan, kahtlustavalt ringi, et kindlaks teha antud hääle allikas. Ühtegi inimest minu läheduses pole. Terve tee saadab see imelik heli mind ja paranoia aina kasvab. Jõudes Stockmanni on juhe juba konkreetselt koos, et no kust kohas see heli tuleb??? Siis astub mulle ligi üks härrasmees ja juhib mu tähelepanu sellele et mu jalas on need ilged sinised haiglasussid.

Episood 2.
Olen harjunud poes kaardiga maksma. Seisan mina siis kassajärjekorras. Tuleb minu kord maksta. Ulatan kassiirile sularaha. Kassiir ulatab mulle vahetusraha tagasi. Mina võtan elegantse liigutusega pastaka, kirjutan tagasiantud rahale oma allkirja ja ulatan kassiirile.

Episood 3.
Oleme sõpradega kokku leppinud, et lähme koos ühele sünnale. Mina lubasin Kaupsist ühise kingi hankida ja nemad mu Kaupsi juurest peale võtta. Helistavad ja ütlevad, et 5 minutit ja valge Audi ja tule välja. Lähen mina välja, kuna oli juba väga kiire ja seal korralikult peatuda ei saa, olin stardivalmis tee ääres. Tuleb siis valge Audi ja mina hüppan kõpsti sisse. Hüüatan midagi stiilis tsau-meolemejubailgelthiljaksjäänudagavähemaltonkinkkäes. Ja siis vakatan. Autost vahib mulle vastu terve autotäis totaalselt võõraid nägusid. Olin istunud valesse autosse.

Episood 4.
Kõnnin poes. Hoian käe alt kinni ja ajame juttu. Tuleb vastu mingi paarike ja lasen käe alt lahti, lasen paarikese läbi ja haaran uuesti käe alt kinni, ning lobisen edasi. Korraga vaatan, et keegi põrnitseb eemalt mind. See mu kaaslane. Vaatan kiirelt kellel ma siis käe alt kinni hoian, täiesti võõral mehel.

Episood 5.
Olen mina mingil lastemessil. Eemal mängib laps, hoian tal silma peal ja mõtlen omi asju. Minu ees on mingi maskott. Mingi arusaamatu tegelane pika koheva sabaga. Mõtisklen endiselt omi asju, kui korraga maskott kõnetab mind ja palub saba rahule jätta. Olin suures mõtisklusehoos maskoti saba näppinud hoolega.

Episood 6.
Olen Tartus mänguasjamuuseumis. Seal on mingi vana puuhobune, mille seljas saab kiikuda. Selle kohal silt "Istuge selga". No ei lase 2 korda endale öelda. Ronin hobuse selga ja kiigun ja räägin samal ajal juttu. Tuleb korraga hästi kuri muuseumitädi ja hästi õpetajaliku tooniga teatab, et see eksponaat on ainult lastele kasutamiseks. Ei ole vaja öelda, et terve ülejäänud muuseumi külastuse aja olin ma kui potentsiaalne kriminaal tädi eriti valvsa pilgu all.

Õu mai Gaaad

http://web.mac.com/innott/iWeb/E0F26495-B823-45E2-A375-DF1E3DE48547/Inno%20ja%20Irja%20kodukas.html

Peaks nagu ju olema mõistlikud ja asjalikud inimesed. Mul on tõsiselt hea meel nende pärast, aga no tõesti. See on liig mis liig.
Igatahes palun kallid sõbrad, kui kunagi mina selliseks peaks muutuma, siis ootan Teie kiiret sekkumist.

Üldistamine

Üldistamine on mõnna. Ma veel sellel alal meister ei ole, kuid luban Jaanipäevaks ennast parandada. Aga teen esimesed katsetused. Siinkohal peaks eeeskujuks seadma Paavo Kanguri artikli eesti naise ideaalist. Ütleme nii, et üldistamist oskab ta päris hästi.
Ainuke asi mis mind segama jäi oli tema ütlus, et reisile tuleb minna neljakesti. Ok saan aru, et ideaalmees, tema kuuseke (kuuseke on siis selline naine, kelle eluülesanne on lihtsalt ... olla, las tupsuke särab nurgas, vahel võib talle uusi kulinaid osta, peaasi, et ta on nurgas, ei virise ja noh näeb näpitav välja, muu pole oluline, muidugi naabrist vingemad kulinad võiks ka küljes rippuda) ja siin jooksis juhe kokku, kes kurat veel, kui mul välgatas.
Kui sa oled nii kõva mees, ideaalmees siis, pole sul teiste meeste laadselt ühte ego, vaid kaks! Et ühesõnaga reisile lähevad me, myself and I ja kuuseke. Sest nii kõva tegija buukib ka kohad oma egole ja egole nr 2.
See selleks aga mis mulle muret tegi, et ok meil on eestis 500 tugevat ja tõnguvat mehepoega. Aga neile on ju siis vaja naist. Vot ja siin hakkasin mina siis mõtlema, kust leiab ideaalmees naise?
Hakkame siis statistikaga pihta. Kuna artiklist nähtub, et naise ülesanne on olla kuuseke ja mitte vaevata ennast tööl käimisega, kahaneb kohe hoobilt potensiaalsete ideaalnaiste ring. No oletame, et kohe tsahh 60% maha. Ok nüüd jääb meil edasi 40%, mis polegi nagu halb näitaja ju.
Ideaalnaine on blond ja rinnakas ja väga näpitav- noh see on surmahoobiks omakorda 35% kandidaatidest. 5% pole nüüd küll palju aga läheme edasi.
Vanusevahemik on 18-25. Liiga vana ei sobi enam kuuseks, vaja ta updeiditud mudeli vastu vahetada ja liiga noor, noh sellega võib väljamaal igast sekeldusi juhtuda, noore kuuse murdmise eest võid koledasti trahvi saada, seega see ei lähe kohe mitte.
Seega jääb alles mingi 0,25%.
See ei ole hea, absolutselt mitte. Ideaalmehe pärandit on ikkagi ju vaja edasi viia aga kuidas sa viid kui neile naisi ei leidu. See on igatahes tõsine probleem. Väga tõsine.
Oh well, viimases hädas võivad nad ju omavahel semmima hakata. Rasked ajad pole siin midagi vinguda. Lapsi ei saa aga saab kuuekesti reisil käia ja ei pea oma uhkes majas üksi olema, see ka ju midagi väärt.
Kurat see üldistamine on päris kipa, peaks seda tihemini tegema hakkama.
Mina kui luusernaine pean igatahes suu supermehest puhtaks pühkima ja omaette laulma "Jällegi on ainult tühjad pihud.."
A no kuna ma terve elu tavaliste meestega semmind, ega ma ei oskakski selle imeloomaga midagi peale hakata.

Deitimisest - updeiditud

Juhin järjekordselt tähelepanu sellele, et kõik mis bloogis kirjutan ei toimu irl. Need sündmused võivad olla aastatetagused.

Niih aga nüüd asume deitimise juurde, mis on üks parajalt keeruline värk.
Mõelge kui palju lihtsamaks teeks meie elu, kui lähed deidile ja inimesel on otsaees silt "raskekujuline püsisuhte foobia" okok mitte otsaees aga siis visiitkaardi teisel küljel kaunite tähtedega trükituna. Või siis "Suurpere emaks 5-aastaga" või "igavene emme poja". Jajaa see oleks koledal kombel diskrimineeriv, me ei annaks neile võimalust ja blaa blaa.
Lilled - toredad ja nunnud asjad. Aga mõelge mehed selle nunnu asja saatusele. Viite kohtamisel naisele lilli. Naine tassib lilli tundide viisi kaasa. Sööma, kinno, jalutama kuhuiganes. Lõpuks on lillest järel mingi närtsind vars, a kuhugi poetada ka ei raatsi, sest kardad kaaslase verdtarretavat pilku siukse pühaduserüvetamise peale.
Korra jäid lilled deidilt tulles mulle autosse ja järgmine päev sama inimesega lõunale minnes solvus ta südamepõhjani, kui mind autoni saates avastas sealt närtsind lillekimbukese. Kah asi mille pärast nüüd draamat teha, kes minu juures on käinud teavad väga hästi, et mul pole kodus ühtegi lille, sest ma lihtsalt unustan neid elus hoidmast ja tapan nad julmalt oma hajameelsusega. Kui nii väga tahate lilli kinkida siis olge stiilsed ja kavalad, ärge tooge neid esimesele deidile, parem saatke järgmine päev lilled naise töö juurde. Kadetsevad naiskolleegid teevad ära selle töö, et teie zest talletub naise mällu ja te olete väga suure plussi kirja saanud.
Kino - miks peab esimesel kohtumisel minema kinno? Asja point peaks ju olema selles, et tutvuda teise inimesega? Kuidas sa tutvud kinos, kus suurim tabu on rääkimine filmi ajal?
Miks meeldib meestele viia naine mingit haiget õudukat vaatama? Ok enamus mehi konsulteerib enne sinuga üle, et mida vaadata võiks.
Mina olen viimane naine keda viia õudukat vaatama. Minust hullemat võpatajat olen vist ainult korra näinud, kui mu kõrval istus naine, kelle võpatamine ehmatas omakorda mind ja asi nägi välja nagu laine tribüünil spordimängude ajal.
"Alieni" ajal suutsin ehmatada hetkel kui mu käes oli joogitops, millelt olin katte eemaldanud (ärge küsige miks, see on müstika mulle endalegi)igatahes joogitopsi sisu lendas suures kaares üle mu õla. Minu taga istuvad inimesed ei olnud sellisest asjade käigust küll väga häppid. Minu deit oli aga vägagi häppi sest nii palju naerda polnud ta enda sõnul kunagi saanud.

Sürrküsimused - Minu absoluutne lemmikküsimus on :" Kuidas saab sinusugune ilus naine üksik olla?". No mida sa oskad selle peale kosta. Mul on alati kiusatus vastata sama mõtteka küsimusega "A miks sinusugune mees Gay pole?"

Armumine

Üks ilusamaid asju elus on armumine. See tunne, mis kohati teeb sinust täieliku lamba, on nii kõikehõlmav vaimustusepuhang teisest inimesest, et täidab kõik sinu meeled ja ajusopid.
Need hetked, mis jäävad meelde kauaks pärast seda kui armumine ise on ammune minevik.
See vaimustus teisest inimesest paneb su hommikuni üleval olema, et saaks teise inimesega rääkida. Sa võid temaga jalutada teise maailma otsa, mis sest et jalas on maailma ebamugavamaid jalanõud ever.
Isegi suhteliselt ebaromantiline naine nagu mina, tahan korraga jalutada rannas, vahtida päikeseloojangut (olgem ausad sa oleksid nõus selle inimese kõrval ka vahtima värvi kuivamist seinal või seisvaid masuudivaate) ojaaa ja suudelda, suudelda, suudelda. Õrnalt, kirglikult, ennastunustavalt parkimisplatsil, rannas, kusiganes armunutel siinkohal inspiratsioonist puudus küll ei tule.
Panna pea teise inimese sülle ja nautida temaga koosolemist.
Isegi kõige mõistlikumad inimesed suudavad kirjutada armununa kõige idiootsemaid sms-e, sest see inimene on su peas ja hinges ka siis kui ta su kõrval pole.
Sa naeratad iga asja peale, üldjuhul on see naeratus sinu näkku lihtsalt kleebitud, suunurgad ei lähe alla. Sellel ajal konsumeerid sa tohutul hulgal muusikat, võimalikult palju temaatilist muusikat. Armununa on sul tunne et sa suudad kõike, everything is possible.
Sa võid inimesega msn-s tundide kaupa vestelda, telefoni otsas rippuda kuniks aku lihtsalt annab otsad.
Need hetked on pannud inimesed looma kauneimat kunsti, muusikat ja ilu üldse mida on võimalik.
Need hetked on sulle kallid elu lõpuni.
Aitäh.
Ja ennetamaks küsimusteparve: ma pole hetkel armunud, see on lihtsalt kokkuvõte mind vaimustanud hetkedest minu elus:)

Elust endast

Mulle väga meeldib inimesi vaadelda. Väga huvitavaid leide kohtab vahel. Nagu näiteks:
1. Oleme mingil kunstinäituse või asjanduse avamisel. Kuulajatele on pandud üles 2 rida toole, et neile siis diipe loenguid pidada. Mittediibi inimesena istusin mina tagareas, kulistasin veini ja imetlesin diipe inimesi. Esireas üks mimm hakkas korraga oma suure koti kallal sobrama. Sobrab ja sobrab ja seda muidugi suht häälekalt. Mõtlesin, et mis paanika nüüd lahti küll on. Lõpuks jäi kott kaotajaks ja mimm sai kätte kotist soovitud asja. Nimelt võttis sealt välja vardad ja lõngakera ja kukkus kuduma. Einoh õige kah ega suuga teed lossi ja käega ei kärbsepesagi või kuidas see vanasõna oligi.
2. Bussikaaslaseks oli mul hiljuti vanem memm. Istus terve tee kasukas. Vanakooli reisija. Kõigepealt kraamis kotist välja termose ja libistas teed juua ja võileiba süüa. Siis oli aeg meelelahutuseks. Vanakooli tegijale kohaselt võttis memm välja slaidikogu. Ilusti karbis raamivärvide järgi ritta sätitud. Siis võttis mingi riistapuu ja hakkas läbi selle slaide vaatama.
Kui enne mahaminekut võtsin klapid peast, püüdis memm ka minuga kontakti astuda, ulatades mulle plaadi sõnadega: "Teie kui muusikaarmastaja oskate vast hinnata nii kvaliteetset muusikat" Plaadi nimi oli ülistuslaulud Jeesusele.
3. Millegipärast meeldin ma väga just usinatele jumalasulastele. Ei oska öelda miks, aga ju nad tunnevad minus kui paadunud ateistis head väljakutset. Üks päev jagas jälle üks mulle Vahitorni, kui keeldusin sellest viisakalt, arenes meie vahel välja vestlus.
Kus temapoolsed väited olid, et Vahitorn on meie aja parim kirjandusväljaanne ja iga kirjandusega kokku puutuv inimene peab Vahitorniga kursis olema. Ma muidugi julgesin selles vägagi kahelda. Iseenesest oli arutelu väga huvitav ja kestis isegi päris kaua. Kuid ühel hetkel, kui otsustasin lõpetada vestluse ja naasta oma patuelu argipäeva toimetuste juurde, siis inimene viimases paanikas, kuna mind ei õnnestunud taevassepääsejate hulka vormistada, kaotas lootuse ja karjatas:" Ise tead, sa lähed põrgusse!!" Absoluutselt maitsekas tähelepanek, peaks ütlema.
4. Tuli üks inimene töövestlusele. Noor tütarlaps. Ütleb kenasti tere ja järgmine lause mille põrutab "A sa ei olegi vana!!!" Kohe üllatusega ja kõvasti. Mina vastu "??????" Ma näen seda inimest esimest korda elus ja et siis selline tähelepanek. Kusjuures ta ei seletanudki ära, et miks nii ütles.
5. Järgmine inimene kandideeris ametikohale, kus peaks ja oleks soovitav vägagi väljapeetud ja viisakas olla. Vestluses kasutas antud inimene järgmisi väljendeid "mul on savi", "kurat"," eelmine töökoht oli perses"," Raamatuid ma ei loe, sest need on suht sitt", "teatris ma ka ei käi sest seal mingid koledad eided halisevad laval" jne. muid pärleid.
6. Veel üks tore inimene käis ka vestlusel. Küsimuse kohta, et mida üldse minu poolt esindatud ettevõtte kohta teab, tõmbas neiu hinge ja hakkas hoolsalt vuristama fakte ette. Aga vaene laps peksis täiega segast. Tüdruk oli kodutöö küll korralikult ära teinud, kuid kandis valele adressaadile neid ette. Minul oli suht naljakas aga temal oli nutt kurgus, kui selgitasin, et meie ei ole ettevõte x vaid hoopis y.
7. Ka oli vestlusel kunagi üks ehtne matshomees, kes arvas, et edukas tööintervjuu tuleb lõpetada intervjueerija tagumikule patsutamisega.

Mehed siin on teie võimalus!!

Nimi: Marit (21-aastane)Asukoht: TallinnKuulutuse sisu: Olen väga kena sale modellivälimusega 21- aastane neiuTallinnast. Soovin leida endale kena armast edukat ja tarka sõpra, keseelkõige vääriks mind ja austaks. Kui see asi on ok, siis loomuliklutväljaskäia ning kui on tõmme, siis ka kõik muu endastmõistetav. Kirjutan nüüdendast sulle- hetkel ma õpin väga kallis ülikoolis ja tänu sellele, etõpin,ei ole mul tööd ega ka money, mis teeb meele nukraks. Kindlasti mitte eiõnnestu kellegil mind osta, aga olen ka suht vabameelne ja julge, et väljaöelda, mis ma tahan. Ma tahan enda kõrvale edukat, tõesti sellist meest,kellel oleks sissetulekud mitte jutu järgi vaid tegude järgi, keegi kesvõiks mulle kinkida seda, mida väärin ja mina annaksin vastu oma noorusesiiruse süütuse, et mees võiks end minu kõrval mehena tunda. Samas soovin,et tal oleks naine ja oma elu, sest see teeb asja lihtsamaks minu jaoks,agasee ei ole ka määrav. Mida ma soovin- soovin käia kallites restodes,shoppata, ilma et peaks hinda vaatama, reisida, autot kasvõi mõned korradkuus omada, ja kui üksi olla tahan, siis ka hubast pesa. Ühesõnaga tahanELADA elu, mida ma ise endale hetkel lubada ei saa. Aga samas märgin kaära,et meie vahel peab KINDLASTI ka midagi muud olema, kui see, et mina rahatahan ja sina noort naist, sest ainult raha ka elus tähtis pole. Samas onväga tähtis diskreetsus ja seetõttu olekski parem, kui sul oma eraelu jaminul oma, et mõlemad oleks huvitatud, et see välja ei tuleks mitte kunagi.See on väga tähtis, vähemalt alguses. Mees, kellele see kiri mõeldud onpeabolema rikas ja mõistus peab olema ka omal kohal, sest vaid raha ma ei taha,tahan elutarkust ja sõpra, kes ka nõu oskaks anda ja kahe jalaga maa pealelaks. Kui sulle käib üle jõu minu peale alla 10 000 kuus kulutada plussmuidugi väljas käigud ja reisid ning oled muidu kitsipung või siis tõestipole võimalusi, siis pole ma sinu jaoks, aga kindlasti mõtle sellele, sestkuulutus ei vanane, ainult konkurents võib tõusta. Ei saa ka märkimatajätta, et minuga juba igav ei hakkaks ja kindlasti suudan ka palju muudkinkida, kui oma keha, sest olen vääga lõbus, hea fantaasiaga jasärtsakas...mitte hall hiir ja ütlen ka seda, et minu väljanägemine onselline, et kui sa mind tänaval näeksid kõndimas, vaataks sa mulle 100%järele, aga mõtle nüüd, praegu on sul see võimalus käegakatsutav, sest võinka iga hetk ümber mõelda... Et sa minu ilus ei kahtleks ja tõesti usuks, etsiin teiselpool ei ole mingi endast lihtsalt heal arvamusel tibi, on mulleping modellinduses ja kindlasti õnnestuks mul vabalt mistahesiludusvõistlustel esikolmikusse pääseda...iseasi, kas ma muidugi tahanseda...aga aega on muidugi! Ootan vastukaja..., tervitades Marit

Mul on siukse kirja peale ainult järgmised märkused:
1. See on muidugi tore kui inimene arvab, et ta on Eesti ilusaim naine aga väike reality tsekk ei teeks paha, minu arust on tõesti eestis väga väga palju ilusaid naisi.
2. Kui ta nii kuradi ilus mis mure on tal siis ise see raha teenida, modellid teenivad minu teada täitsa kenasti.
3. Mida teeb nukuke kui nooremad nukukesed temalt lüpsilehma üle löövad?
4. Kes maksab selle keenjuse kalli kooli eest?
5. Ja lõpetuseks minu poolt lihtsad tarkusesõnad tshikile: Mine tööle lammas!!!!

Eesti meeste välimääraja - täiendatud versioon

Autopede - üldjuhul on tema auto nii tjuunitud kui vähegi võimalik. Tema autot ei nähta kunagi mustana, kui pole võimalik pesulas käia, tõmbab kasvõi taskurätiga auto puhtaks. Tema autosse sisenemisel tekib tahtmine jalgu matil puhtaks kraapida.
Ka on kindel laks, et tema autos igasugune söömine ja joomine on kindel nono, sest ega jumala eest auto pole enda mugavalt tundmiseks.
Esimesi küsimusi tema suust on "Mis auto sul on?". Või kui see on juba kindlaks tehtud siis järgmisel kohtumisel on kindel top3 küsimus "Kassa-sõidad-ikka-veel-selle-......ga?"
Autopede paneb ka autole nime, näiteks Inna, Siiri, jne.
Kindlasti hoiab autopede oma autot garaažis, mis sest, et garaaz asub totaalses inimtühjas auulis ja nii kaugel kodust kui võimalik. Autopede jaoks pole probleem kablutada autoni ka kilomeeter või paar, peaasi, et tema Sirje, Siiri jne. oleks öösiti turvas. Autopede ei jäta MITTE KUNAGI autot parklasse viimata, vabandatav pole siin ka 40-kraadine palavik, -50 kraadine külm õues jne.

Spordipede - tema elab ja hingab spordi jaoks. Kui spordipede vaatab kodus sporti, peab ülejäänud perekond hääletult mööda seinaääri või veel parem mööda vaibaaluseid libisema, et jumala eest mitte segada nii tähtsa sündmuse jälgimist. Spordipede puldil number 1 alt avaneb spordikanal.

Iluspoiss - Iluspoiss näeb alati viimase peal välja, olgu minek välja, poodi, prügiämbrit viima, tööle, vetsu. Igaks olukorraks on ilusa poisi välimuses kõik pinks-ponks. Mõne ilusa poisi iluarsenal annab isegi osadele naistele silmad ette.
Iluspoiss ei kohku tagasi ka nii ootamatust situatsioonist, kui selgub, et vetsus puudub peegel kust enda soengut tsekkida. Selleks on ju ultramoodne telefon, millega saab endast pilti teha ja veenduda, et soeng on korras.
Ilusad poisid veavad ka reisile kaasa triikraua, sest iluspoiss kortsus riietega ei käi ja jutul lõpp.
Enamjaolt on iluspoiss kas väga tundlik kriitika suhtes või vastupidi teda üldse ei koti mida keegi temast arvab.

Matshomees - tema näeb vist igal öösel unes lõvi, sest vähemalt käitub ta küll nii nagu oleks ta kõige shefim mees maailmas. Matshomees ei tule üldjuhul klubis naistega rääkima, vaid tema kasutab hoopis teist taktikat. Krabab naisi tagumikust. Otse loomulikult naised selle peale keeravad paugupealt ennast ümber ja karjatavad "ooo Mees võta mind nüüd ja kohe". Matshomees ei karda ka naist korduvalt krabada, sest noh mine tea järsku lihtsalt rumal naine ei märganud matshomehe animaalset külgetõmbejõudu. Ka ei saa matshomees väga hästi aru sõnast "ei" no näiteks kui klubis tuleb su juurde jutuga, et" noh tsikk tantsid ka vääää? " Kui julged eitavalt vastata jookseb matshol juhe kokku, et mismoodi ei? Ennast kogudes leiab ta vastuseks"lesbi oled väää?" Sest variant, et matshomees naisele ei meeldi on olematu, sellel peab olema muu põhjus.

Tööloomake - tema elab selleks, et tööl käia. Tema on nagu fantoom, kõik teavad, et ta olemas on aga näevad teda vähesed. Sõbrad ja tuttavad on juba loobunud tema tagaajamisest, sest tema ongi kogu aeg tööl või siis teeb tööd. Kindlasti ei ole vabanduseks öine aeg, nädalavahetus, riiklikud pühad. Kui vaene tööloomake tsivilisatsiooni naaseb siis peab ju vähesest vabast ajast võtma viimast, seega väike valge neeger kas joob väga korralikult, triibutab korralikult või siis mõlemit korraga, igatahes pidutseb terve küla eest.

Identiteedikriisis siplejad - üldjuhul loetakse neid suht edukateks. Enamjaolt pole neil keskigagi kätte jõudnud, nii et keskeakriisiks nende kriisi nimetada ei saa. Nad ärkavad ühel hommikul ja ei saa aru et milleks nad elavad, miski nagu ei paku huvi, kõik on enamuses juba läbi proovitud, kuhugi kaugemale jõuda pole ka nagu. Ühesõnaga täiesti jama. Huvipuudus ja ükskõiksus ongi nende võtmesõna.

Fafaa mees - selle koolkonna ikoon on Dj Ryan Angelos. Kutil suu käib kogu aeg aga muhvigi ei saa aru kus ja kas seal point on. Kindlasti peab fafaa mees osavalt kätega jutule ilmekust lisama. Fafaa mees ei vannu ühegi katsumuse ees alla, näiteks pole probleem karaoket laulda, mis sest et rütmitaju ja lauluoskus on puhas null. Fafaa mehel on sama mõttekas öelda, et palun ära meile laula kui karaokebaaris istuvale jotale. Ühesõnaga fafaa mees on kuradi andekas, ta oskab või vähemalt proovib kõike ja enda arvates teeb ta seda imehästi.
Ka räägib ta igal teemal kaasa isegi kui seda teemat ei valda, see pisiasi teda küll ei peata.

Pleikar - neid on kahte tüüpi: avalik pleikar ja madalat profiili hoidev pleikar.
Avalik pleikar ei tee saladust naistest kellega sebib, ka üksikasjalikest detailidest mis mingi naisterahvaga seotud. Tema põhimõte on, mida rohkem teab, seda uhkem tunne. See ju näitab, et ta on kõva mees. Avalik pleikar on tavaliselt ka suht jutukas. Enamus tema vallutusi ei ole tema suurimad sõbrad, võiks öelda, et nende hulgas on rohkem vaenlasi kui sõpru.
Madala profiiliga pleikar on džentelmen. Tema hoiab kõik naistesse puutuva info enda teada.
Temal õnnestub jääda peaaegu kõikide naistega ka sõbralikesse suhetesse.

Bussijuhtide välimääraja

Ligi poole aasta jooksul eesti siseliinide bussidega liiklemisel on mul aega olnud jälgida bussijuhte. Siin siis minu tähelepanekud:
DJ - see on selline bussijuht kes keerab oma krapi volüümi põhja. Ega siis asi sellega ei piirdu, olenevalt bussisõidu pikkusest käib sinna juurde ka rooli taga tõmblemine, just tõmblemine, sest käed peavad rooli küljes olema ja püüa siis tantsumuuve teha niimoodi kui käsi kasutada ei saa. See näeb välja nagu avarii, mida sa vaadata ei taha aga lihtsalt oled sunnitud vaatama.
Ja ausalt öeldes jumal tänatud, et käed ikka rooli küljes kinni on, annab vähemalt mingigi lootuse jõuda tervena sihtkohta.
Ja silme ette kangastub kuidas bussijuht oma mikrisse hüüab: " Buss kus on teie käed, ma ei näe teie käsiiii!!!"
Eriti meeldiv on see kell 8 tööpäeva hommikul kui Tallinna poole sõites mõtled, et saad tsutikene bussis tukastada.

Kunn - see on selline tegelane, kes istub oma istmel nagu kunn. Südamepõhjani saad teda solvata sellega kui palud pakiruumi ukse avada. Sellise asja peale teeb ta ehtsa kuningliku zesti, ta lihtsalt ignoreerib seda. Ka siis kui sa seda 10 korda järjest jorutad. Siis saad nagu vihjest aru, et neeger topi oma kott kuhu tahad pakiruumi sa seda panna ei saa.
Kunn võtab ka majesteetlikult vastu bussiastujad, puudu ainult käeviibe. Tere ta ei ütle ainult noogutab armulikult.
Tema puhul tekib bussist maha astudes tunne teha sügav kniks ja pobiseda: "Tänan Teid Teie kõrgeausus"

Intelligent - tema krapp üürgab ka aga mitte musa vaid diipe raadiosaateid. Tema elab ka saadetele väga kaasa, kuid seda pigem verbaalselt. Ta kortsutab kulme, pobiseb omaette, raputab pead, viskab komme ja kui leiab endale ohvri siis paneb talle pika diibi kõne antud teemal.

Peopleperson - bussile lähenedes juba näed, et sind on sihikule võetud. Bussi astudes hakkab pihta, et "Tartu minek jah?" No mida kuradit sa oskad vastata kui bussi peal on silt Tallinn-Tartu kiirliin.
Siis edasi et "Kuidas koolis läheb?". Selle peale ka ei oska nagu midagi vastata kuna kool sai juba mitmed aastad tagasi lõpetatud. Teda ei takista ka see kui sul on kõrvaklapid peas.

Bürokraat/kapo uurija - jõudes bussi 5 minutit varem, saad pika tiraadi, et bussi peale tuleb tulla ikka varem, sest buss lahkub täpselt õigel ajal ja kedagi ootama ei hakata.
Piletit uurib ta nagu ilmselget võltsingut, kusjuures vaatab piletit ka vastu valgust kuigi teab imehästi, et bussipiletitel puuduvad vesimärgid, sest nii saab võib-olla puhtsüdamliku ülestunnistuse kätte.
Pobiseb omaette" koht 2 ahah" ja teeb sinna juurde sellist nägu, et tema bussis kohta number 2 ei eksisteeri sa igavene retsidivist.
Ka silmitseb ta su kotti siukse pilguga, et tean küll et sul on seal pool kilo dõupi ja mõned Uzi-d.

Naised ja autod

See kuidas osa naisi autodega ümber käib on täiesti müstika. Näiteks iga kord minnes Stockmanni parklasse näen, et jälle on käimas Parkimise maailmameistrivõistlused.
Seal on esindatud suht keskpärased siuksed võistkonnatäitjad, nagu ikka suurtel võistlustel mõttetud tegijad, kes lihtsalt on meeskonnas selleks et nö auku täita. Nemad esinevad ka olgem ausad suht keskpäraselt, kõigest pargivad tsuti viltu.
Tegijamad on muidugi need, kes üle kahe koha pargivad. Need on tavaliselt igasugu "dziipide" esindajad, kahjuks minu jaoks ei ole tõesti Kia riisirakett mingi dziip.
Kõrgem pilotaaž on need, kes suudavad üle kolme koha parkida. "Võimatu" ütlete te, aga tõsi mis tõsi oma silmaga näinud ja korduvalt. Vaat see on juba tase.
Omaette meistrid on ka need tsikid, kes invakohtadele oma auto panevad, üldjuhul kipuvad nad ikka viimase peal tjuunitud tsikid olema. Siit tulebki küss, et kui naine liiga ära tjuunida kas siis ta enam käia ei oska? Vist mitte.
Aga pargivad need naised kuidas pargivad on mõtlemapanev statistika, et 2004 aastal 80% rasketest liiklusõnnetustest pandi toime meesjuhi poolt. Ja seda isegi siis kui juhilubade omanikke on nii mehi kui naisi võrdselt. Purjus juhid olid süüdi 395-s inimkannatanuga avariis, nendest 15 naisjuhti. Joobes juhtide tõttu hukkus 43 inimest, nendest 42-l korral oli roolis purjus mees.
Ja üldse oli 2004 purjus peaga roolis 2664 meest ja 53 naist.
Kurb statistika ja kuniks naiste ainuke rikkumine on parkimisoskamatus siis jumala eest lasku samas vaimus käia, vähemalt jäävad inimesed ellu ja terveks.

Eidepanemise põhitõed

Asume siis selle iidse kunsti juurde, mida on juba aegade hämarusest peale harrastatud.
Esiteks tahaks kummutada väga suure müüdi, et eidestuda saavad ainult naisterahvad. Sugugi mitte, ka meesterahvad on tänapäeval leidnud tee selle iidse kunsti harrastamise juurde ja mõned neist olgem ausad, teevad seda lausa suurepäraselt.
Kindlasti tahaks ka soovitada, et esmakordsed eidestujad ei prooviks seda üksi kodus. Tagajärjed võivad olla ootamatud, kindlasti oleks mõistlikud esimesed katsetused teha kogenud eidestuja järelevalve all. Kogenud eidestuja on ikkagi seda kunsti harrastanud aastaid.
Alguses alustada aina vaiksemalt, mõni minut päevas on piisav, kuigi paljud satuvad hoogu ja kipuvad liiga palju ja liiga tihti eidestuma. Kuigi algaja arvab et oskab juba imehästi eidestuda pole see siiski nii, nagu autosõiduõpilasedki vajavad nad ikkagi järelevalvet ja ohu korral kiiret sekkumist.
Nii nüüd ka püüaks selgitada mis üldse on eidestumine. Muidugi on raske seda paari lausega kokku võtta, kuid teen proovi.
Eidestumine on põhimõtteliselt vingumine ja virisemine enda ja teiste kallal.
1. Eriti levinud on eide panemine oma mehe/kaaslase/boyfriendi/jne kallal. Kõrgem pilotaaz on kui see tegevus toimub võimalikult suure vaatajaskonna ees, jah muidugi paljusid ajab ärevusse teiste ees esinemine kuid kogenud eidestujat see ei peata.
Tundemärgid: mossitamine, kaaslasega mitte rääkimine, norimine tema kallal ja tema välimuse kallal, eraasjade teistele avalikustamine, sõimamine, ja ka kindlasti tülitsemine teiste ees, telefonikõne ajal toru ära viskamine, kurjade või nutuste sms-de saatmine jne.
Üldjuhul vaibub kui suht algfaasis eidestujale tähelepanu pöörata ja näiteks teda kallistada, kui õigel ajal ei saa jaole on eidestujast mõttekas eemale hoida ja hoida madalat profiili.

2. Suhteliselt paljulevinud on ka eidestumine enda kallal, selleks on kindlasti vaja vaatajaskonda ja selle haru kannatajad just harrastavadki seda kunsti rahva ees.
Tundemärgid: virisemine enda kallal, a la ma olen nii paks, ma näen selles riietuses kole välja jne. Siinkohal hoiatus, et ei tohi langeda lõksu ja kaasa eidestuda, sest sellisel juhul läheb eidestumiseks juba teie enda kallal.
Siinkohal on mõistlik järjekordselt see asi eos lämmatada ja teha muust juttu, või teha paar kiiret komplimenti "et sina või? ära tee nalja" ja teha siis ruttu muul teemal juttu.

3. Oma ala gurud suudavad eidestuda absoluutselt kõige peale tööandja, valitsuse, nälgind neelgrilaste peale jne. Ühesõnaga absoluutselt kõige üle ja kõikjal.

Vähestel andekatel ja väljavalitutel on see and juba kaasasündinud, ülejäänud peavad kahjuks selle ande omandamise nimel aastatepikkust vaeva nägema.
Kindlasti siinkohal mõned tuntud inimesed kellest eeskuju võtta: Inna Roos, Miss Laura ja tema ex-boyfriend nime kahjuks ei mäleta (see tüüp kellel on kael kuhugi kadunud, igatahes pea ja keha vahel seda pole), praegu ei tule rohkem meelde aga te võite seda nimekirja täiendada.
Lisan siinkohal ka hoiatuse: Pikaajalisel ja pideval eidestumisel võite kaotada kõik sõbrad, lähedased ja tuttavad. Ka naabri koer püüab kiunatades rihma otsast lahti rapsida, et võimalikult kaugele pääseda. Aga hey kui tuleviku väljavaateks on surra üksinda oma kaktusekollektsiooni, tikitud patjade ja 103 kassi vahel, siis lasku käia.
Seega eidestuge mõõdukalt ja säilitage kaine meel:)