Bussijuhtide välimääraja

Ligi poole aasta jooksul eesti siseliinide bussidega liiklemisel on mul aega olnud jälgida bussijuhte. Siin siis minu tähelepanekud:
DJ - see on selline bussijuht kes keerab oma krapi volüümi põhja. Ega siis asi sellega ei piirdu, olenevalt bussisõidu pikkusest käib sinna juurde ka rooli taga tõmblemine, just tõmblemine, sest käed peavad rooli küljes olema ja püüa siis tantsumuuve teha niimoodi kui käsi kasutada ei saa. See näeb välja nagu avarii, mida sa vaadata ei taha aga lihtsalt oled sunnitud vaatama.
Ja ausalt öeldes jumal tänatud, et käed ikka rooli küljes kinni on, annab vähemalt mingigi lootuse jõuda tervena sihtkohta.
Ja silme ette kangastub kuidas bussijuht oma mikrisse hüüab: " Buss kus on teie käed, ma ei näe teie käsiiii!!!"
Eriti meeldiv on see kell 8 tööpäeva hommikul kui Tallinna poole sõites mõtled, et saad tsutikene bussis tukastada.

Kunn - see on selline tegelane, kes istub oma istmel nagu kunn. Südamepõhjani saad teda solvata sellega kui palud pakiruumi ukse avada. Sellise asja peale teeb ta ehtsa kuningliku zesti, ta lihtsalt ignoreerib seda. Ka siis kui sa seda 10 korda järjest jorutad. Siis saad nagu vihjest aru, et neeger topi oma kott kuhu tahad pakiruumi sa seda panna ei saa.
Kunn võtab ka majesteetlikult vastu bussiastujad, puudu ainult käeviibe. Tere ta ei ütle ainult noogutab armulikult.
Tema puhul tekib bussist maha astudes tunne teha sügav kniks ja pobiseda: "Tänan Teid Teie kõrgeausus"

Intelligent - tema krapp üürgab ka aga mitte musa vaid diipe raadiosaateid. Tema elab ka saadetele väga kaasa, kuid seda pigem verbaalselt. Ta kortsutab kulme, pobiseb omaette, raputab pead, viskab komme ja kui leiab endale ohvri siis paneb talle pika diibi kõne antud teemal.

Peopleperson - bussile lähenedes juba näed, et sind on sihikule võetud. Bussi astudes hakkab pihta, et "Tartu minek jah?" No mida kuradit sa oskad vastata kui bussi peal on silt Tallinn-Tartu kiirliin.
Siis edasi et "Kuidas koolis läheb?". Selle peale ka ei oska nagu midagi vastata kuna kool sai juba mitmed aastad tagasi lõpetatud. Teda ei takista ka see kui sul on kõrvaklapid peas.

Bürokraat/kapo uurija - jõudes bussi 5 minutit varem, saad pika tiraadi, et bussi peale tuleb tulla ikka varem, sest buss lahkub täpselt õigel ajal ja kedagi ootama ei hakata.
Piletit uurib ta nagu ilmselget võltsingut, kusjuures vaatab piletit ka vastu valgust kuigi teab imehästi, et bussipiletitel puuduvad vesimärgid, sest nii saab võib-olla puhtsüdamliku ülestunnistuse kätte.
Pobiseb omaette" koht 2 ahah" ja teeb sinna juurde sellist nägu, et tema bussis kohta number 2 ei eksisteeri sa igavene retsidivist.
Ka silmitseb ta su kotti siukse pilguga, et tean küll et sul on seal pool kilo dõupi ja mõned Uzi-d.

Naised ja autod

See kuidas osa naisi autodega ümber käib on täiesti müstika. Näiteks iga kord minnes Stockmanni parklasse näen, et jälle on käimas Parkimise maailmameistrivõistlused.
Seal on esindatud suht keskpärased siuksed võistkonnatäitjad, nagu ikka suurtel võistlustel mõttetud tegijad, kes lihtsalt on meeskonnas selleks et nö auku täita. Nemad esinevad ka olgem ausad suht keskpäraselt, kõigest pargivad tsuti viltu.
Tegijamad on muidugi need, kes üle kahe koha pargivad. Need on tavaliselt igasugu "dziipide" esindajad, kahjuks minu jaoks ei ole tõesti Kia riisirakett mingi dziip.
Kõrgem pilotaaž on need, kes suudavad üle kolme koha parkida. "Võimatu" ütlete te, aga tõsi mis tõsi oma silmaga näinud ja korduvalt. Vaat see on juba tase.
Omaette meistrid on ka need tsikid, kes invakohtadele oma auto panevad, üldjuhul kipuvad nad ikka viimase peal tjuunitud tsikid olema. Siit tulebki küss, et kui naine liiga ära tjuunida kas siis ta enam käia ei oska? Vist mitte.
Aga pargivad need naised kuidas pargivad on mõtlemapanev statistika, et 2004 aastal 80% rasketest liiklusõnnetustest pandi toime meesjuhi poolt. Ja seda isegi siis kui juhilubade omanikke on nii mehi kui naisi võrdselt. Purjus juhid olid süüdi 395-s inimkannatanuga avariis, nendest 15 naisjuhti. Joobes juhtide tõttu hukkus 43 inimest, nendest 42-l korral oli roolis purjus mees.
Ja üldse oli 2004 purjus peaga roolis 2664 meest ja 53 naist.
Kurb statistika ja kuniks naiste ainuke rikkumine on parkimisoskamatus siis jumala eest lasku samas vaimus käia, vähemalt jäävad inimesed ellu ja terveks.

Eidepanemise põhitõed

Asume siis selle iidse kunsti juurde, mida on juba aegade hämarusest peale harrastatud.
Esiteks tahaks kummutada väga suure müüdi, et eidestuda saavad ainult naisterahvad. Sugugi mitte, ka meesterahvad on tänapäeval leidnud tee selle iidse kunsti harrastamise juurde ja mõned neist olgem ausad, teevad seda lausa suurepäraselt.
Kindlasti tahaks ka soovitada, et esmakordsed eidestujad ei prooviks seda üksi kodus. Tagajärjed võivad olla ootamatud, kindlasti oleks mõistlikud esimesed katsetused teha kogenud eidestuja järelevalve all. Kogenud eidestuja on ikkagi seda kunsti harrastanud aastaid.
Alguses alustada aina vaiksemalt, mõni minut päevas on piisav, kuigi paljud satuvad hoogu ja kipuvad liiga palju ja liiga tihti eidestuma. Kuigi algaja arvab et oskab juba imehästi eidestuda pole see siiski nii, nagu autosõiduõpilasedki vajavad nad ikkagi järelevalvet ja ohu korral kiiret sekkumist.
Nii nüüd ka püüaks selgitada mis üldse on eidestumine. Muidugi on raske seda paari lausega kokku võtta, kuid teen proovi.
Eidestumine on põhimõtteliselt vingumine ja virisemine enda ja teiste kallal.
1. Eriti levinud on eide panemine oma mehe/kaaslase/boyfriendi/jne kallal. Kõrgem pilotaaz on kui see tegevus toimub võimalikult suure vaatajaskonna ees, jah muidugi paljusid ajab ärevusse teiste ees esinemine kuid kogenud eidestujat see ei peata.
Tundemärgid: mossitamine, kaaslasega mitte rääkimine, norimine tema kallal ja tema välimuse kallal, eraasjade teistele avalikustamine, sõimamine, ja ka kindlasti tülitsemine teiste ees, telefonikõne ajal toru ära viskamine, kurjade või nutuste sms-de saatmine jne.
Üldjuhul vaibub kui suht algfaasis eidestujale tähelepanu pöörata ja näiteks teda kallistada, kui õigel ajal ei saa jaole on eidestujast mõttekas eemale hoida ja hoida madalat profiili.

2. Suhteliselt paljulevinud on ka eidestumine enda kallal, selleks on kindlasti vaja vaatajaskonda ja selle haru kannatajad just harrastavadki seda kunsti rahva ees.
Tundemärgid: virisemine enda kallal, a la ma olen nii paks, ma näen selles riietuses kole välja jne. Siinkohal hoiatus, et ei tohi langeda lõksu ja kaasa eidestuda, sest sellisel juhul läheb eidestumiseks juba teie enda kallal.
Siinkohal on mõistlik järjekordselt see asi eos lämmatada ja teha muust juttu, või teha paar kiiret komplimenti "et sina või? ära tee nalja" ja teha siis ruttu muul teemal juttu.

3. Oma ala gurud suudavad eidestuda absoluutselt kõige peale tööandja, valitsuse, nälgind neelgrilaste peale jne. Ühesõnaga absoluutselt kõige üle ja kõikjal.

Vähestel andekatel ja väljavalitutel on see and juba kaasasündinud, ülejäänud peavad kahjuks selle ande omandamise nimel aastatepikkust vaeva nägema.
Kindlasti siinkohal mõned tuntud inimesed kellest eeskuju võtta: Inna Roos, Miss Laura ja tema ex-boyfriend nime kahjuks ei mäleta (see tüüp kellel on kael kuhugi kadunud, igatahes pea ja keha vahel seda pole), praegu ei tule rohkem meelde aga te võite seda nimekirja täiendada.
Lisan siinkohal ka hoiatuse: Pikaajalisel ja pideval eidestumisel võite kaotada kõik sõbrad, lähedased ja tuttavad. Ka naabri koer püüab kiunatades rihma otsast lahti rapsida, et võimalikult kaugele pääseda. Aga hey kui tuleviku väljavaateks on surra üksinda oma kaktusekollektsiooni, tikitud patjade ja 103 kassi vahel, siis lasku käia.
Seega eidestuge mõõdukalt ja säilitage kaine meel:)