NV

See nädalavahetus sai musamaniakk endale sära silmadesse.
Alustame reedest. Reedel sai käidud Koop kontserdil.
Koop-i vast tuntuim lugu on see: http://www.youtube.com/watch?v=aa4A9G1gu2g
Kontsert pidi hakkama kell 21.00. Mingi 21.30 lendas peale soojendusbänd: The Mägi nimeline ettevõtmine. Poisid olid iseenesest lahedad aga see nimi tjah, igaks juhuks ei julge õelust pritsida, et muidu poisid viskavad nuttes pillid nurka ja siis on jälle jama majas. Sest mängisid nad küll väga hästi.
Siis tuli pooletunnine paus. Ma ei tea kuidas teistega on, aga ma täiega ei pea kuuliks seda soojendusesineja ja peaesineja vahele jäävat mölutamisauku. Kui soojendaja ka suudab rahva üles kütta siis selle vahe jooksul on garanteeritud rahva mahajahtumine.
Ja siis tuli Koop. Koopi suurim vara on solist. Esiteks see hääl. See hääl võiks vabalt kuuluda Sireenile, kes meelitab meremehi märga hauda. Ja tema emotsionaalsus, mis kõikus sensuaalse ja samas naiivse lapseliku elurõõmu vahet. Igatahes jäin ma väga rahule, et mind sellele üritusele otsustati viia.

Ja siis pühapäevane Rihanna kontsert. Soojendusesineja oli Loooojjuuuuuri Pihlap. Jällegi ma ütleks, ühte koma teist selle nime kohta. Et kas tõesti on Lowry Pihlap seksikam nimi kui Lauri Pihlap? Pigem on Lauri väljamaalastele just eksootilisem ja salapärasem nimi.
Ljauri taustatantsijaid oli natuke piinlik vaadata, vaat ei piisa ainult koreograafia tuimast matkimisest kui seal taga attitjuuti ja "street credibility" puudub siis on see rohkem nagu taidluskonkursil esinemine. Kuigi koreograafia polnud üldse paha.
Ja siis oli vahepeal kohustuslik mölutamispaus. Mölutamispausil köitis mu tähelepanu üks härrasmees, juuksed kenasti seitlisse silutud, valge triiksärk seljas, jalas mustad viikarid ja läikima löödud king. Käes pikk punane roos. Seisis ja niheles seal ja vaatas lavale hüpnotiseeritud pilguga. Niikui Show algas oli mees nagu keravälk lava ees ka oma roosiga.
Rihanna showst, et show oli hea aga mitte maadväristav. Piletirahast kahju ei hakanud aga oleks rohkemat oodanud. Kõik oli tehniliselt hästi paigas, Rihanna nägi välja tõsiselt hea, laul ka paigas aga no on paremaid kontserte nähtud. Kuid pole ka millegi üle kurta, tubli koolipoisi 4 annaks hindeks. Rihanna ise oli laval umbes täpselt tund.

Maiasmokkadele

Leich´s ringi kolades sattusime ühes poes sellise laua peale. Maitsekas ma pean ütlema:)

Alpid

Väike kokkuvõte Austrias käigust. Transfeerbussiga kohale jõudes olid kõikide näod mossis, sest ilm mis seal oli oli täpne koopia ilmast kust just tulime. Ehk siis taevast sadas mingit möga alla ja ainuke lumi külas oli majakatustel. Aga pilk mägede poole näitas, et seal vähemalt midagi on.

Esimene päev mäel oli suht õudne, alla sadav lumi on üleval mägedes nöelterav jäine ollus. Järgmine päev oli super ilm, päikeja mägi oli küll sutsu jääs kuid igati ok. Mina siis võtsin sisse positsiooni ja kukkusin oma lauaga ukerdama. Kukkusin ja hakkasin võtma sisse asendit, et ümber keerata kui üks lumelaudur tuli täie lauluga mulle selga. Siis käis kraks. Esimene mõte lisaks räigele valule oli, et ahah nüüd läks selg. Õnneks oli see "Lauaterroristi" laud. Jah mees murdis oma laua minu selga katki. Ja veel nii, et tükk vedeles eemal. Ja siis räägitakse, et eesti naised on õrnad:) Ok matshojutt jätta siis see raudnaine ikka nuttis lahinal ,sest valu oli väga räige. Võtsin oma laua kaenlasse ja kobisin mäe otsast gondliga alla, seistes. Arsti juures selgus, et sabakondis on mõrad sees aga õnneks pole murtud. Siinkohal küll tahtsin tänada ennast, et ma iga kord teen reisikindlustuse. Arstil käik läks maksma 235 eurot. Kindlustus ise maksis 333 krooni, et tasus ikka ära küll.

Ega siis minul polnud muud kui lasta ennast koju talutada ja hakata lage vahtima ja ennast ravima. Kuna kõndida sain, siis käisin ikka suht palju ringi. Õhtuti restos muidugi võtsin seisukoha ja rahvas noris et kas nüüd tuleb siis ka kõne.

Kolm päeva haigevoodit õnneks aitas ja juba sain istuda ka, rohud mis mulle välja kirjutati laksasid ikka päris hästi, et enamjaolt valu ei tundnud. Neljandal päeval läksin siis uuesti mäkke. Muretsesin ka tagumikukaitse. Valu oli talutav seega üritasin ikkagi reisist võtta mida võtta on. 2 viimast päeva sain siis mäel oldud ja superhea oli. Võtsin juba ühe väiksema nõlva.