Monday, November 27, 2006

Kindlus


Naised ja käekott. Igavene teema. See on nagu Pandora laegas meeste jaoks, puudud - kutsud endale maailma hädad kaela:)

Tegelt pole tegemist millegi ebaloomuliku ega müstilisega. Kuulsin, et kunagi olla üks mees loobunud oma südamedaami kosimisest, sest tidriku äraolekul avanes talle pilk temakese käekotti ja avanev pilt muutis mehe plaanid igaveseks. Ei seal ei olnud ex-poisi pead ega sõrmi vaid kotipõhi oli täis muranenud ja kleepunud karamelli. Aga tõelise puhtusefriigi jaoks on see vist maailma lõpp.

Käekott on naiste jaoks, kindlus, turvasammas - ühesõnaga väga tähtis. Mida vaja, see on seal olemas. Mida suurem kott, seda parem. Mida iganes poleks ma elu jooksul kotti toppinud mõttega, et järsku läheb vaja. Toitu, juua, ravimeid, riideid, jalanõusid, muusikat, raamatut, muundamisvahendeid, kilinaid-kolinaid.

Naistele meeldib olla enam-vähem kõigeks valmis - kui on vaja on sul asjad omast käest võtta. Üldjuhul on mehed niimoodi varustanud oma auto. Hügieenivahendid, rätik, ujukad, grill on suvel vist enamus meeste pagassis olev arsenal.

Isegi tigu tassib kodu endaga kaasas, samamoodi siis ka naine. Niih aga mure tekib siis kui tuleb autfiti juurde lisada mingi imeväike kott. Siis hakkab kõige keerulisem osa: puzzle ja keerulised mõttekäigud teemal, kas mul seda võib vaja minna? aga kui läheme sinna siis on seal küll seda vaja jne. Pmst näeb ülesanne samamoodi välja kui öelda mehele, et palun pane rahakoti sisu tikutopsi.

Ühesõnaga ma väga ei imesta kui varsti tuleb moodi uhkeks ja trendikas esemeks muundatud kartulikott. Vot on sellel alles kapasiteete. Ei mingit peamurdmist enam!

Saturday, November 04, 2006


Nüüd on see ametlik. Ma pole vist väga normaalne. Sellest annavad tunnistust eelmine nädal juhtunud sündmused:
1. Lähen poodi, kassa juures hakkan tasuma ostude eest, mis on kassast juba läbi löödud. Ja siis tuleb käekotis sobrades avastus, et tjah seal on kõike muud kui rahakott. Oi kui piinlik oli minu taga vonkleva sahiseva hiilgesaba ees seletada, et uups mul pole millegiga maksta. Vaikselt soovides olla nähtamatu, välisukse poole libisedes tuli meelde, et jah rahakott jäi töö juurde.

2. Tööle jõudes imestan veel, et terve tee tööle on inimesed kuidagi väga positiivsed olnud, et naeratanud mulle. Einoh tore ju eks ole. Jopet maha ajades selgub põhjus, mu taskust vahib välja keskmise suurusega roosa mängunotsu, millega olin terve tee lasteaiast kuni tööle kenasti chillinud.

3. Mul oli seljas must pluus ja kuna oli esimene külm ilm panin jope alla veel kampsuni. Tööle jõudes selgus muidugi et must pluus on valgeid karvu täis. Tunnikese pärast pidin juba suht asjalik välja nägema. Kuna offisis riideharja polnud siis paistis olukord suht räbal. Abiks tuli kitsas läbipaistev paberiteip. Jajaa lugesite õigesti. Tsikk teibitas oma pluusi usinalt nohisedes nurgas.
Ps. Aga kusjuures see trikk isegi töötas, aga jah riidehari on nagu etem või nii:)