Sõbrad juba kutsuvad mind õigluse eest võitlejaks ja maailmapäästjaks. No mul kipub olema eriti terav õiglusetunne, mis puutub endast nõrgemate kiusamist, siis ma pean oma nina ikka vahele toppima. Mõni nädal tagasi oli järgmine intsident:

Selveri parkla. 2 invaliidide parkimiskohta, mõlemad täis pargitud otse loomulikult tervete inimeste poolt. Ja siis nägin kuidas parklas eemalt läheneb uksele ratastoolis inimene, kes rajas endale teed autode vahelt parkla teisest otsast. Ta jõudis poodi siseneda, kui tuli oma auto juurde "ajuinvaliid", ma polnud ka kade ja läksin tema juurde, öeldes: "Kuule miks sa pargid invaliidi kohale, sul häbi pole või, just tuli ratastoolis inimene, kes pidi oma auto teisele poole parklat panema ja siia autode vahelt seiklema"

Mees ,saate aru veel hakkas ennast õigustama ja viskas kildu:" Mis viga tal ratastoolis sõita siia"

Mul vist oli väga tige nägu peas, sest ta jäi poole muhelemise pealt vait ja pobises, "et ma kohe sõidan ära."

Ma ütlesin, et:" veel korra su autot invaliidi kohale parkimas näen siis teatan kuhu vaja ja sul on kiiremini trahvipilet akna vahel kui sa jõuad öelda "olen jobu", on selge?"

Täna kui sõitsin Kristiinesse sõbraga kohtuma, haaras küll mu käsi kabuuri järele, sest 5 autot olid ennast invaliidide kohtadele sättinud kenasti. Helistasin ja teatasin kuhu vaja.

Kutsun üles ka teisi samamoodi toimima. See ei ole OK. Jah "ajuinvaliidid" värisege ja vb järgmine kord juba hirmust panete oma auto eemale, et trahvi vältida kui te seda viisakusest teha ei oska.