Nüüd on see ametlik. Ma pole vist väga normaalne. Sellest annavad tunnistust eelmine nädal juhtunud sündmused:
1. Lähen poodi, kassa juures hakkan tasuma ostude eest, mis on kassast juba läbi löödud. Ja siis tuleb käekotis sobrades avastus, et tjah seal on kõike muud kui rahakott. Oi kui piinlik oli minu taga vonkleva sahiseva hiilgesaba ees seletada, et uups mul pole millegiga maksta. Vaikselt soovides olla nähtamatu, välisukse poole libisedes tuli meelde, et jah rahakott jäi töö juurde.

2. Tööle jõudes imestan veel, et terve tee tööle on inimesed kuidagi väga positiivsed olnud, et naeratanud mulle. Einoh tore ju eks ole. Jopet maha ajades selgub põhjus, mu taskust vahib välja keskmise suurusega roosa mängunotsu, millega olin terve tee lasteaiast kuni tööle kenasti chillinud.

3. Mul oli seljas must pluus ja kuna oli esimene külm ilm panin jope alla veel kampsuni. Tööle jõudes selgus muidugi et must pluus on valgeid karvu täis. Tunnikese pärast pidin juba suht asjalik välja nägema. Kuna offisis riideharja polnud siis paistis olukord suht räbal. Abiks tuli kitsas läbipaistev paberiteip. Jajaa lugesite õigesti. Tsikk teibitas oma pluusi usinalt nohisedes nurgas.
Ps. Aga kusjuures see trikk isegi töötas, aga jah riidehari on nagu etem või nii:)