
Ma ei ole just kõige pikem. 160 senti. Oma arust täpselt ja piisavalt parajalt. On korporatsioone ja ettevõtteid, kes minuga ei nõustu, või on nad orienteeritud just pikkadele inimestele?
Eriti vaenulikud kohad on näiteks Rimi või Prisma poed. Nende väisamise olen juba ammu järgi jätnud. Miks? Millegipärast on minule vajalik kraam just lae alla tõstetud, kust vaid korvpallimeeskonna liikmed asju ulatavad võtma. Olen proovinud nii hea kui kurjaga:
1. Alumistele riiulitele jalgupidi ronimine pole väga hea mõte, sest esiteks tegi alumine riiul nii kaeblikku häält, nagu hakkaks otsi andma ja turva kappas seda nähes imekiirelt minu suunas raadiosse midagi lõuates. Ronisin näost punasena kohe maha ja tegin moosivarga nägu. Igatahes see plaan polnud kõige parem.
2. Järgmisena läks käiku plaan hakkama saada ilma abivahendita. Külarahvale tegi väga palju nalja omaette üles-alla hüplev mimm. Minul jälle naljakas polnud, sest ilma abivahenditeta oli see plaan ka määratud läbikukkumisele.
3. Järjekordne ideesähvatus, võtta abiks töötajatele ettenähtud, redel/pukk/taburett lõppes punktis 1 kirjeldet viisil. Siinkohal vannun käsi südamel, et mul polnud plaanis seda riistapuud koju nihverdada (Juhul kui see kuri turvamees mu bloogi loeb).
4. Ilmselgelt lihtne plaan, kutsu külarahvas appi oli teoorias geniaalne, praktikas määratud haledale läbikukkumisele. Nimelt osad ei saanud aru, et mida see inimene tahab, osad said selle peale siukse naerukrambi, et selge see et väikse füüsilise etteaste tegemine ei õnnestu naerust kõveras olles. Ja millegipärast kui pikka vaja on siis otse loomulikult otsi neid nagu tikutulega taga, möörfi seadus noh.
Ja veel enamus pikakasvulisi on meesterahvad, nende jaoks oli millegipärast palve endale appi tulla kutseks, et palun löö siis mulle külge ka. Palun mehed seletage mulle küll seda loogikat???
Igatahes uue ja töökindla plaani väljatöötamiseni väldin ülalnimetatuid kohti.