Minu blogi on juba nagu mingi doonorluse koduleht aga ma loodan, et kannatate ära, niikuinii ma ei tohi tihedamalt kui 2 korda aastas verd anda, nii et väga tihedalt ma sellest ei kirjuta.
Sai siis jälle verd andmas käidud ja sedakorda otsustasin proovida uut kohta Forumi keskuses. Kohalejõudmine muidugi oli rohkelt erroreid täis kui algaja progeja kirjutatud programmijupp, kuid lõpuks sinna ma jõudsin. Väikesed ruumid, kuid ülisõbralik personal. Selline tunne oli nagu oleksid kojunaasnud kauge sugulane. Esimese hooga muidugi ehmatas see sõbralikkus ära ja pead tõstis eestlase tüüpiline paranoiaosakonna koosolek, et mh miks nad nii sõbralikud on. Kindlasti tahavad sult lisaks verele veel väikse kopsu, neeru, luuüdi jne annetuse saada. Ei tahtnud, olidki nii sõbralikud lihtsalt. Sellega harjub kole kiiresti ära muideks. Ühe tädi ülesanne oli seal jagada doonoritele pakke ja nö lihtsalt seal suhelda toibuvate doonoritega. Tädi nägi välja nagu naisYoda, kuid rääkis arusaadavalt ja grammatikat järgides. Tädi arvas, et ma olen noor üliõpilane, esimesel või teisel kursusel. Võtsin seda kui meeldivat komplimenti, kuid üritasin eufooriast hoiduda arvestades et tädil olid ees umbes meetripaksused prilliklaasid. Nohja kuna tädi vanus tundus olevat seal 70 mitme plussiga siis eks arusaadav ka. Ei ma ei kurda, võtan vastu kõik komplimendid mis antakse:)
3 comments:
Nii tore et sa kirjutad jälle. Mõnus lugeda :)
Nädsa!
Ilmselgelt vere andmine on sinu mõõtude juures liig mis liig.
Nii, kui veri antud, nii kaob kirjutamisvõime... Tõmbavad su ikka nii tühjaks või:D?
Mina ka annan verd jälle ja kirjutan ka jälle :) http://poisiklutt.blogspot.com/
Post a Comment