Kuna poeskäimine on suhteliselt iganädalane/päevane tegevus siis olen enda jaoks eristanud järgmised tegelased, keda poes näha saab:
1. Pioneer - temast jääb mulje nagu oleks ta poes esimest korda, kuigi üldjuhul on tegu vanema inimesega. Igati ergas ja krapsakas. Tundemärgid: Kassiiri "tere!" peale ta ehmub, punastab ja siis kohmetudes kohmab vastu oma teretuse. Hoiab raha käes valmis nagu tõrvikut juba ammu enne kui on isegi oma asjad lindile saanud laduda.
2. Sügeleja - tema arusaam järjekorras olemisest tähendab sul sõna otseses mõttes seljas sügeleda ja seal ennast mõnusalt tunda. Niikui sa temast eemale nihkud, on tema kõpsti sul kohe seljas tagasi. Üldjuhul on tema käru/korv sul otsapidi tagumikus või niheleb ta ise sinu selja taga sinuga füüsilises kontaktis olles.
3. Lindipolitseinik - temal on mingi arusaamatu armastus kõige kassalindil toimuva vastu. Nad ootavad kikkis võimalust tormata kassalindile tormi, kui sina kui eesolev subjekt üritad seda natukenegi pidurdada kas oma rahuliku ladumisega või mitteõigeaegse järjehoidja asetamisega muutub ta kole rahutuks ja vahel pobiseb omaette kommentaare.
Oma asjad paigutab ta lindile erilise hoole ja armastusega, korrastades neid seal vahepeal.
4. Lindimaniakk - Üldjuhul kui oled oma asjad ära ladunud ja järjehoidja nende taha pannud, lendab tema järjehoidjale peale ja nihutab seda sinu asjadele veelgi lähemale, nagu kavatseks ta lindile peale lennata viie kärutäie asjadega, mis kõik peavad korraga sinna ära mahtuma.
Ta tõstab asju nii suure õhinaga lindile, et jääb mulje nagu oleks teda pooleks tunniks suure nurumise peale poodi mängima lastud.
1 comment:
Appi!
Ma avastasin, et olen lindipolitseinik....
Ma küll ootan alati rahulikult, kuni saan laduma hakata, kuid kui laon, siis suure hoole ja armastusega. Rasked asjad ettepoole, et need pärast kergematele selga ei sõidaks ning alati paigutan äärmiselt optimaalselt, isegi geomteeriliselt.
Ja mulle hirmsasti meeldib igavusest piiluda, mida teised ostavad. Ja siis mõtiskleda mis inimeseloomaga tegu on.
Et siis jah, ennast avastades...
Post a Comment